Ületunnitöö arvutamine on praegu juba osaliselt automatiseeritud ja see areneb edasi. Ülesanne jaguneb kolmeks osaks. Registreeritud tundide kokkuliitmine ja fikseeritud kollektiivlepingu piirmäärade rakendamine nendele tundidele on töö, mida süsteem juba täna teha suudab, tingimusel et reeglid on korrektselt sisse ehitatud. Piiripealsete juhtumite hindamine -- töötaja, kes jääb tagantjärele tehtud korrektsiooni tõttu piirmäärast napilt üle, või lisatasu, mis kehtib ainult konkreetse päeva ja kellaaja kombinatsiooni puhul -- on töö, mille inimene kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega. Ning selle kindlaks tegemine, mida kollektiivleping mõne ebaselge punkti puhul tegelikult silmas peab, jääb inimtööks: see on tõlgendamine, mitte arvutus.
See kolmejaotus ei ole tulevikus, see kulgeb juba täna läbi meeskondade, kes selle töö tegemisega tegelevad. Ettevõttes, kus on selge, üheselt mõistetav kollektiivleping ja korras tööajaregistreerimine, teeb suurema osa arvutusest juba süsteem. Ettevõttes, kus on mitu kollektiivlepingut, palju erandeid või tööajaregistreerimine, mida sageli tagantjärele korrigeeritakse, lasub rõhk endiselt personalitöötajal või palgaadministraatoril, kes kontrollib käsitsi.
Arvutus ise on tugevalt struktureeritud: tunnid sisse, kollektiivlepingu reegel rakendatud, lisatasu või ületunnitöö välja. See ei vaja kliendikontakti, füüsilist tegevust ega loovust -- see on arvutustöö fikseeritud reeglite alusel. Seetõttu paigutub ülesanne neil telgedel automatiseerimisele soodsale poolele. Süsteem, mis teab, milline piirmäär kuulub millise kollektiivlepingu juurde ja millised tunnid on registreeritud, saab koostada ülevaate ilma, et iga juhtumi puhul oleks vaja tõlgendust.
Üks näide: töötaja töötab kolmapäeva õhtul kaks tundi kauem. Süsteem näeb registreeritud tunde, tuvastab, et kollektiivleping näeb teatud piirmäära ületamisel ette fikseeritud protsendimääraga lisatasu, ja teisendab selle palgatöötlemise ülevaates reaks. Ei mingit hindamist, ei mingit erandit -- lihtsalt rakendamine.
Põhjus, miks see ülesanne ei jäetud lihtsalt süsteemi hooleks, peitub kahes muus teljes. Compliance saab madala hinde: kollektiivlepingu reeglid muutuvad, erinevad sektorite ja ettevõtete lõikes, ning valesti rakendatud reegel on compliance-viga, mitte detail. Veakulud saavad samuti madala hinde: valesti arvutatud lisatasu või vahele jäänud lisatasu mõjutab otseselt töötaja palka ja tuleb hiljem korrigeerida. Need kaks telge kaaluvad rohkem kui arvutussamme struktureeritus ise, ja seetõttu on vastus küsimusele, kas AI saab selle üle võtta: osaliselt ja tingimustega.
Otsustusruum on samuti väike, mis esmapilgul näib soodne -- vähem tõlgendamisruumi tähendab vähem riski vale kaalutluse tegemiseks. Kuid väike otsustusruum kombineerituna madalate veakuludega tähendab peamiselt seda, et vea märkamatuks jäämiseks on väga vähe varu. Valesti sisse ehitatud reegel mõjub struktuurselt igas ülevaates, mida süsteem edaspidi koostab.
Tehnoloogia, mis selle ülesandega täna toime tuleb, on RPA: süsteem, mis rakendab fikseeritud reegleid fikseeritud andmetele. See toimib seni, kuni kaks eeltingimust on täidetud. Kollektiivlepingu reeglid peavad olema ajakohased ja korrektselt sisse ehitatud, kaasa arvatud muudatused, mis võivad jõustuda aasta keskel. Ja tulemuste üle peab toimuma pistelist kontroll, et kõrvalekalded avastataks enne, kui need palgatöötlemisse jõuavad. Ilma nende kahe tingimuseta ei ole see ülesande automatiseerimine, vaid risk, mis on nihkunud arvutuselt järgnevale kontrollile.
Ettevõttes, kus on üks kollektiivleping, stabiilne tööajaregistreerimine ja vähe erandeid, saab suurema osa arvutussammust jätta süsteemi hooleks, kusjuures kerge pisteline kontroll toimib turvavõrguna. Ettevõttes, kus on mitu kollektiivlepingut, vahetustega töö või tööajaregistreerimine, mida korrapäraselt tagantjärele muudetakse, jääb suurem osa inimese hooleks, kes hindab tulemust enne, kui see palgatöötlemisse läheb. See ei ole küsimus sellest, kui täiustatud süsteem on, vaid sellest, kui palju struktuuri on aluseks olevates reeglites ja andmetes.
See ülesanne ei ole ka eraldiseisev personaliprotsessi ülejäänud osast. See toetub sellele, kuidas puudumisi registreeritakse ja kuidas puhkusetaotlusi töödeldakse, sest mõlemad mõjutavad, millised tunnid lõpuks ületunnitööna arvestatakse. Ja sellest tulenev ülevaade on omakorda aluseks palgatöötlemise ettevalmistamisele. Kes vaatab neid ülesandeid teineteisest lahus, jätab kahe silma vahele, kuidas vead ühest sammust järgmisesse edasi kanduvad.
Personaliotsuste kohta, mis nendest tulemustest võiksid järgneda, meie seisukohta ei võta: nende kohta kehtivad eraldi seadusest tulenevad nõuded, ja see ei ole personalinõustamine. Meie arvestame vabastatud tundides ja fte-mahus, mitte ametikohtades -- rohkem selle kohta leiate leheküljelt, mis selgitab, miks me arvestame tundides, mitte inimestes. Ning kes soovib selle arvutuse tegemisel süsteemi abi kasutada, tasub eelnevalt teada, milliseid andmeid selleks kasutada ei tohi.
Kas see ülesanne saab teie ettevõttes suures osas süsteemi hooleks jätta, sõltub teie kollektiivlepingu struktuurist, tööajaregistreerimise kvaliteedist ja sellest, kui palju erandeid praktikas ette tuleb. Tasuta kiirtest -- kaksteist küsimust, konto loomata -- annab suunava hinnangu, kui suure osa teie profiili tundidest saab AI täna üle võtta. Täielik töötest, koos aluseks oleva arvutusega ülesande kaupa, on veel arendamisel; seda me praegu ei pakkuda.
Vraag maar. Ik ken de kennisbank van deze site; wat ik niet weet, zeg ik erbij.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.