Puhkusetaotluste menetlemine ei ole üks ülesanne, vaid rida etappe, ja need etapid ei nihku kõik ühes tempos. Saldo kontrollimine ja taotluse süsteemi sisestamine on nüüdseks sageli täielikult automatiseeritud. Taotluse hindamine, mis põrkub tööjõu planeeringuga — kaks samast meeskonnast pärit töötajat, kes soovivad puhkust samal nädalal — jääb kaalutluseks, mis lasub juhil, võimalik, et koos süsteemiga, mis signaliseerib konflikti, kuid ei lahenda seda. Ja erandid, näiteks puhkus reorganiseerimise ajal või töötaja, kellel on käimasolev haiguspuhkuse protsess, jäävad kaheldamatult inimtööks. See lehekülg selgitab, miks see ülesanne on praegu suuresti keskmises plokis: rpa, mis käsitleb enamikku taotlustest, koos inimesega, kes hindab ülejäänud osa.
Puhkusetaotlusel on kindel vorm: töötaja, periood, saldo, tööjõu norm. See tähendab, et see ülesanne saab struktureerituse teljel kõrge tulemuse. Süsteem saab taotluse kontrollida saldo ja eelnevalt seatud tööjõu reeglite alusel ning selle põhjal taotluse heaks kiita või inimesele suunata. See on ka täpselt põhjus, miks rpa teeb siin juba täna tööd: reeglid on tabatavad loogikas, ja taotluste maht on üldiselt piisavalt suur, et automatiseerimine oleks vaeva väärt. Ettevõttes, kus on fikseeritud vahetused ja lihtne puhkusepoliitika, on see osakaal suurem kui ettevõttes, kus on palju individuaalseid kokkuleppeid töötaja kohta, kus reeglid on vähem üheselt kindlaks määratud.
Põhjus, miks see ülesanne täielikult AI-le üle ei liigu, seisneb otsustusruumis. Kohe kui taotlus läheb vastuollu meeskonna tööjõu planeeringuga, ei ole enam kindlat vastust. Kellele antakse eelisõigus: töötajale, kes taotles esimesena, sellele, kellel on kõige pikem tööstaaž, või sellele, kellel on meditsiiniline põhjus? See on kaalutlus, mida süsteem saab signaliseerida, kuid mida ta ei saa teha, ilma et kellegi jaoks oleks võimalik seletada valiku tagamaid. See on ka heakskiitmise järelevalvega tuum: süsteem esitab taotluse, juht kiidab heaks või lükkab tagasi ja saab seda otsust põhjendada. Ettevõttes, kus on napp tööjõu planeering ja palju hooajalist puhkust — mõelge tervishoiule või toitlustusele — on see osakaal suurem kui kontorikeskkonnas, kus on rohkem personalimarginaali.
Puhkusetaotluste maht on sageli suur: iga töötaja teeb seda mitmeid kordi aastas, ja suuremate meeskondade puhul kasvab see märkimisväärse taotluste vooni kuus. See kordumine muudab automatiseerimise atraktiivseks, ehkki üksik taotlus ei ole keeruline. Sama mustrit näeme teiste ülesannete puhul, kus on palju kordumist ja fikseeritud reegleid, näiteks ületundide arvutamine töötatud aja alusel või töögraafiku muudatuste menetlemine pärast haigestumisi või vahetuse vahetamise taotlusi. Kõigil neil juhtudel ei ole automatiseerimise põhjuseks üksiku juhtumi keerukus, vaid paljude sarnaste juhtumite summa.
Vigane puhkuse heakskiit on tavaliselt tagasi pööratav ja ei too kaasa otsest finantskadu, mis hoiab veakulud mõõdukana. Ent ülesanne puutub kokku vastavusega: puhkusesaldo on seotud töötingimustega, ja taotluste struktuurse tagasilükkamise korral võivad töötajad selle vaidlustada. Seetõttu on erandite puhul vajalik inimlik samm, mitte sellepärast, et süsteem ei tuleks toime arvutusliku poolega, vaid sellepärast, et vale otsuse tagajärjed nõuavad seletatavat kaalutlust. Otsuste puhul, mis lähevad kaugemale puhkusetaotlusest — näiteks kui puhkusemustreid arvestatakse personaliotsustes —, kehtivad eraldi seaduslikud nõuded, mille kohta see lehekülg seisukohta ei võta.
Siin kirjeldatud jaotus ei kehti kõikjal ühtemoodi. Organisatsioon, kus on selged, ühtsed heakskiitmisreeglid meeskonna kohta ja puhkusesüsteem, milles on ajakohane, ühendatud saldo, saab lasta suurema osa taotlustest kulgeda ilma sekkumiseta. Organisatsioon, kus on palju erandeid, käsitsi saldoregistreerimine või meeskondade vahel erinevad kokkulepped, hoiab suurema osa inimese käes, lihtsalt sellepärast, et automatiseerimise põhitingimused — fikseeritud reeglid ja ajakohased andmed — puuduvad. See on sama sõltuvus, mida näeb palgaarvestuse ettevalmistamisel fikseeritud kirjete alusel ja töögraafikute koostamisel tööjõu normide raames: mida rangemalt on reeglid ette kindlaks määratud, seda suurem osa saab kulgeda automaatselt.
AI ei saa puhkusetaotlusi iseseisvalt ja täielikult menetleda. Suurema osa rutiinsetest taotlustest — saldo korras, ei ole tööjõu konflikti — saab süsteem käsitleda. Taotlused, mis põrkuvad tööjõu planeeringuga või kalduvad normist kõrvale, vajavad juhti, kes kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega. See ei ole vaheetapp teel täieliku automatiseerimise poole, vaid jaotus, mis on seotud erandite olemusega: kuni need vajavad kaalutlust, mida peab saama seletada, jääb see osa inimtööks.
Selleks, et näha, kuidas see jaotus kehtib teie oma organisatsiooni puhul, on kasulik vaadata aluseks olevaid reegleid ja süsteeme: kas heakskiitmisreeglid on meeskonna kaupa kindlaks määratud ja on puhkusesaldo süsteemis ajakohaselt kättesaadav. FTE TO AI tasuta kiirtest koosneb kaheteistkümnest küsimusest, on läbitav konto loomata ja annab hinnangu, kui suur osa selliste profiilide tundidest on täna AI-ga üle võetav. Täielik töökaardistus, mis analüüsib ettevõtte töö ülesannete kaupa ja tõlgib selle fte-mahuks, on veel valmimisel.
Vraag maar. Ik ken de kennisbank van deze site; wat ik niet weet, zeg ik erbij.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.