Küsimusele "kas need andmed tohivad AI-s olla" vastatakse tihti sisu vaadates: kas seal on nimi, summa, diagnoos. See ei ole probleemi tuum. Määravaks on tavaliselt andmete päritolu: mis tingimustel need kogutud on, mis eesmärgil ja mis õigusliku aluse põhjal. Sama tekst — näiteks kliendikiri, milles on aadress — võib ühes süsteemis probleemideta AI-rakenduse kaudu töödeldud saada ja teises mitte, sõltuvalt sellest, kuidas need andmed kunagi süsteemi jõudsid ja mis nende kohta kokku on lepitud või dokumenteeritud.
Seetõttu ei ole olemas ja ei ole ka mõttekas üldist nimekirja "need andmetüübid ei tohi kunagi AI-sse minna". See, mis olemas on, on hulk tähelepanuvaldkondi, kus andmete päritolu ja eesmärki tuleb erilise hoolega vaadata enne, kui need AI-rakendusse suunatakse.
Isikuandmete puhul ei ole peamine küsimus, kas midagi on isikuandmed, vaid see, mille jaoks need kogutud on. Andmeid, mis on kogutud teatud eesmärgil — näiteks tellimuse töötlemiseks — ei tohi lihtsalt kasutada teisel eesmärgil, nagu mudeli treenimine või nende käitlemine AI-tööriistas, mis jääb algsest kontekstist väljapoole. Kas see on lubatud, sõltub sellest, mis õiguslikul alusel andmed kunagi saadud on, võimalikust nõusolekust ja sellest, mis on selle kohta kirjas oma andmetöötluslepingutes ja privaatsusteatistes. Täpsed tingimused määrab oma jurisdiktsiooni õigusregulatsioon; selle ajakohase teksti leiate Andmekaitse Inspektsioonist ja kehtivast andmekaitseõigusest.
Isikuandmete raames on olemas eraldi kategooria, millele kohaldub rangem regulatsioon: andmed tervise, päritolu, usu, seksuaalelu, kriminaalkorras karistatuse ja sarnaste kategooriate kohta. Nende andmete jaoks kehtivad täiendavad tingimused, mis ei sõltu sellest, kas AI-rakendus võiks nendega hästi toime tulla. Ka siin on määrav päritolu: kas andmed on kogutud raamistikus, mis lubab töötlemist AI-süsteemi poolt, ja kas on olemas õiguslik alus, mis seda kasutust katab.
Isikuandmete kõrval mängib rolli ka konfidentsiaalsus, mis ei tule andmekaitseõigusest, vaid lepingutest. Klientide, tarnijate või partnerite teavet, mis on jagatud saladuse hoidmise kohustuse alusel, ei tohi lihtsalt AI-tööriista sisestada, seda enam, kui tööriist töötleb andmeid väljaspool oma organisatsiooni või kasutab neid mudeli treenimiseks. See kehtib näiteks e-kirjade töötlemisel: kui hinnatakse, kas AI saab üldise e-posti postkasti sortimise üle võtta, on oluline mitte ainult see, kas AI-tööriist oskab tehniliselt kirju lugeda ja sortida, vaid ka see, kas nende kirjade sisu jääb konfidentsiaalsuskokkuleppe alla kolmanda osapoolega. Sama mehhanism kehtib telefoni puhul: küsimuse kas AI saab telefonile vastamise ja suunamise üle võtta juures tuleb ka vaadata, mis andmeid kõne käigus salvestatakse ja töödeldakse, ja mis kokkulepete alusel see toimub.
Üks teine tähelepanuvaldkond ei ole andmete sisu, vaid nende staatus ajas: andmed, mille kohta kehtib seaduslik või lepinguline säilitustähtaeg, tuleb hallata konkreetsel viisil, ja AI-rakenduse kasutuselevõtt ei muuda seda kohustust. Kes seda arhiveerimisprotsesside jaoks välja selgitab, jõuab tihti iseenesest küsimuse juurde, kuidas AI saab dokumentide arhiveerimise ja säilitustähtaegade kontrollimise üle võtta suhestub oma säilitamiskohustusega: AI-süsteem võib olla abiks tähtaegade tuvastamisel, kuid vastutus nõuetekohase täitmise eest ei nihku sellega kuhugi mujale.
Andmete sisestamine uude AI-rakendusse puudutab mõnikord ka kaasotsustusõigust, eriti kui tegemist on süsteemidega, mis töötlevad andmeid töötajate tegevuse, käitumise või kohaloleku kohta. Kas ja millal on vaja töönõukogu nõusolekut, on iseseisev küsimus, mis on eraldiseisev andmekaitse küsimusest; sellest on rohkem kirjas lehel millal töönõukogu selle üle otsustab. Ka väljaspool ametlikku nõusolekumenetlust võib olla mõttekas vaadata, kuidas kujundada töönõukogu informeerimine AI-st, just seetõttu, et andmekasutus ja AI-rakenduste kasutuselevõtt kerkivad organisatsioonis tihti koos esile.
See leht kirjeldab mehhanismi, mille alusel andmeid tohib või ei tohi AI-rakenduses kasutada. Otsuste jaoks, mis puudutavad ametikohtade, töövoogude või personalipoliitika kujundamist AI kasutuselevõtu tulemusel, kehtivad omaette õiguslikud nõuded ja kaalutlused, mille jaoks see leht ei paku alust.
Kesksed küsimus igasuguse andme puhul, mida soovite AI-rakenduses kasutada, ei ole "kas see on tundlik", vaid "mis tingimustel need andmed kunagi saadi, ja kas see õiguslik alus katab ka selle kasutuse". Selle välja selgitamine on oma organisatsiooni töö, vajadusel koos juriidilise nõustajaga. Kui soovite kõigepealt saada ülevaate, kui suur osa teie ülesannetest üldse AI-le üle antavad on, sõltumata andmeküsimusest, saate täita ftetoai tasuta kiirtesti: kaksteist küsimust, konto loomata, koos hinnanguga, kui suure osa oma profiili tundidest saate juba täna AI-le üle anda. Täielik töötestide vahend, mis võtab arvesse selliseid andmeküsimusi ülesannete kaupa, on veel valmimisel.
Vraag maar. Ik ken de kennisbank van deze site; wat ik niet weet, zeg ik erbij.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.