AI suudab suures osas koostada juhtkonna aruande: arve välja tõmmata, mustreid nimetada, tekstilise kokkuvõtte kirjutada kindlas vormis. Mida AI iseseisvalt ei tee, on kindlaks määrata, milline kõrvalekalle on selle juhatuse jaoks piisavalt oluline, et seda mainida, ning milline järeldus on vastutustundlik esitada aktsionäridele. Vastus küsimusele on seega: osaliselt, ja see osa, mis üle jääb, on täpselt see osa, mille ümber aruandluse funktsioon keerleb.
Ülesanne saab struktureerituse osas keskmise hinnangu: tavaliselt on olemas kindel aruandlusvorming, kindlad allikad BI-tööriistas, kindel tsükkel. See on osa, mida saab hästi automatiseerida. Kuid kolm telge, mis siin määravaks saavad, on otsustusruum, veakulud ja loovus, ning need kõik kolm kalduvad inimliku kaasatuse suunas.
Otsustusruum saab hinnangu 3: kontroller, kes koostab kvartaliaruande, peab hindama, kas viieprotsendine kõrvalekalle kuluartiklis on mainimist väärt, või kas tegemist on lihtsalt müraga. See ei ole arvutuslik küsimus, vaid tõlgendamisküsimus, ning see muutub ettevõtte, perioodi ja lugeja lõikes. Veakulud saavad hinnangu 2: aruanne, mis läheb juhatusele või aktsionäridele, kasutatakse otsuste aluseks. Valesti tõlgendatud arv maksab seal rohkem kui trükiviga sisememos. Loovus saab hinnangu 2, mis esmapilgul räägib automatiseerimise vastu, kuid tähendab siin peamiselt seda, et AI-l on vähe ruumi midagi "uut" välja mõelda -- vorming on paigas, vabadus peitub tõlgendamises, ja see tõlgendamine on täpselt see, mille jaoks inimest endiselt vaja on.
Tekstilise osa: arvude kokkuvõtmine aruandlustööriistast jooksvasse teksti, trendide nimetamine, juhtkonna kokkuvõtte esimese versiooni kirjutamine. Ettevõttes, kus on usaldusväärsed lähteandmed ja kindel aruandlusvorming, suudab AI selle esimese versiooni pakkuda, misjärel kontroller või juht kontrollib tõlgendust ning kiidab heaks või lükkab tagasi. See on teine kategooria selle muutuse tuumast: mitte täielikult üle võtta, mitte täielikult inimtöö, vaid kavand koos inimliku järelevalvega järelduse üle.
Ettevõttes, kus puudub kindel vorming, kus lähteandmed varieeruvad või kus juhatus soovib igal korral erinevaid rõhuasetusi, on olukord teistsugune. Seal on iga aruandlustsükkel osaliselt uuesti välja selgitamine, mis on oluline, ja see lükkab ülesande tagasi inimtöö poolele. Muutus ei peitu seega ülesandes endas, vaid selles, kui prognoositav on selle ülesande keskkond.
Kontroller koostab iga kvartal aruande käibe, marginaali ja tulevikuvaatega. Arvud tulevad kindlast BI-armatuurlauast, vorming on olnud paigas juba kolm aastat, ning juhatus loeb peamiselt kokkuvõtet. Siin saab AI arvud kätte tuua ja kirjutada esimese teksti; kontroller loeb selle üle, parandab kohad, kus tõlgendus ei klapi, ning kirjutab alla versioonile, mis edasi liigub. Teises ettevõttes, kus aruanne läheb ka aktsionäridele, kes ei ole igapäevaselt arvudega kursis, on veakulude latt kõrgem ning inimliku kontrolli vajadus tõlgenduse üle muutub raskemaks, mitte kergemaks.
Aruanne ei seisa üksi. Selles sisalduvad arvud tulenevad sageli tööst, mida on mujal juba samadel telgedel hinnatud, näiteks eelarve jälgimine ja kõrvalekalletest teavitamine, ning aruannet ennast arutatakse sageli koosolekul, mis on ette valmistatud juhtkonna koosoleku ettevalmistamise ja päevakorra koostamise kaudu. See, mis juhtub pärast aruannet, seostub omakorda tehtud otsuste fikseerimise ja edastamisega, ning küsimusega, kas edenemist, mida aruanne kirjeldab, jälgitakse ka pidevalt projekti edenemise jälgimise kaudu plaani suhtes. Sellel, kes aruandlusülesannet hindab, tasub see seos arvesse võtta, sest ühes selle protsessi osas vabanev fte-maht mõjutab sageli teist osa.
See ei ole nõuanne selle kohta, kas kontrolleri või juhi ametikoht peaks väiksemaks jääma. Me ei paku personalinõustamist ega põhjendusi koondamisotsuste jaoks; kui organisatsioon soovib personaliotsuseid põhjendada, kehtivad selleks omaette seaduslikud nõuded, sõltumata sellest analüüsist. Siin kirjeldatu on ülesande enda kirjeldus: milline osa sellest laseb end struktuurselt üle võtta, ja milline osa jääb seotuks otsustusega, mida peab inimene endiselt langetama.
Kas AI suudab konkreetses ettevõttes üle võtta suure või väikese osa aruandlusülesandest, sõltub sellest, kui kindel on vorming, kui usaldusväärsed on lähteandmed ning kui rasked on veakulud vastavate lugejate jaoks -- juhatus, nõukogu või aktsionärid. See ei ole küsimus, millele saab vastata üldistes terminites; see erineb organisatiooniti.
Kes soovib teada, kuidas see tema enda organisatsiooni puhul on, saab täita tasuta kiirtesti: kaksteist küsimust, kontot pole vaja, tulemuseks on hinnang, kui suure osa selle profiili tundidest saab AI täna üle võtta. Täielik töömaht, mis analüüsib kogu ettevõtte tööd ülesanne-ülesandelt nende kaheksa telje alusel, on alles valmimisel ning seda siin veel ei pakuta.
Vraag maar. Ik ken de kennisbank van deze site; wat ik niet weet, zeg ik erbij.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.