Planeerija muudab kliendi tellimuse või tootmisplaani konkreetseks töökorralduseks: millised spetsifikatsioonid, millised materjalid, kui palju aega on ette nähtud ning milline operaator või töökoht tellimuse täidab. See töökorraldus liigub ERP- või planeerimissüsteemist MES-süsteemi põrandal. See on lüli, mis kordub iga päev, sageli kümneid kuni sadu kordi, ning mis moodustab silla paberil planeerimise ja füüsilise täitmise vahel.
Andmed, mida on vaja töökorralduse loomiseks, on tavaliselt juba olemas: artiklinumber, materjalinimekiri, tööoperatsioonide järjekord, iga operatsiooni standardajad. Kui need andmed on ERP-s korralikult kirjas ja MES-i tõlge järgib kindlat struktuuri, on töökorralduse koostamine sisuliselt andmete kombineerimine ja ülekandmine. See on täpselt seda tüüpi töö, milles tarkvara on hea: suur korduvus, kindlad väljad, vähe tõlgendamist vaja. Maht toetab seda: kümnete tellimuste puhul päevas annab automatiseerimine märgatavat ajavõitu ning tõenäosus, et tellimuse rida on identne eelmisega, on suur.
Näide: metallitöötlusettevõte, millel on kindel sortiment sajast artiklist, kus iga tellimus on tuntud tööoperatsioonide kombinatsioon. Siin on töökorralduse loomine suures osas kopeeri-ja-täida-ülesanne. RPA (robootiline protsessiautomatiseerimine) suudab selle tõlke planeerimisest MES-i suurepäraselt teostada, tingimusel et tellimuse mallid on standarditud ning kahe süsteemi vaheline ühendus on korralikult üles seatud.
Põhjus, miks seda ülesannet ei saa täielikult AI-le üle anda, peitub otsustusruumis. Töökorralduse väljastamisel tuleb sageli teha kaalutlus: kas see operaator on täna saadaval, kas masin just vabanes kiirtellimuse tõttu, kas see tööoperatsioon sobib praeguse materjalivaruga, kas selle kliendi puhul on teada kvaliteediprobleem, mis vajab lisatähelepanu? Need on otsused, mis eeldavad hetketeadmisi tootmispõrandalt, ja seda teadmist ei ole alati täielikult digiteeritud. Planeerija või meister vaatab tänast tegelikkust, mitte ainult eilset andmeid.
Lisaks on olemas füüsiline element: töökorraldus on lõppkokkuvõttes juhis inimestele ja masinatele, kes peavad päriselus midagi tootma. Viga töökorralduses, näiteks vale materjal või vale ajahinnang, ei too kaasa märkamatut tabelivea, vaid seisaku, praagi või vale toote. See toob kaasa mõõdukad veakulud: mitte katastroofilised tagajärjed nagu ohutuskriitiliste protsesside puhul, kuid siiski reaalsed ajalised ja materiaalsed kulud, kui midagi läheb valesti.
Sektorites, kus kehtivad sertifitseerimisnõuded, näiteks toidutööstuses, meditsiiniseadmete või lennundustarnete puhul, peab töökorraldus tõendatavalt vastama kehtestatud protseduuridele ja jälgitavusele. See muudab ülesande tundlikuks vastavuse suhtes: töökorraldus on osa auditijäljest. Võrrelge seda protsessiga, kus küsitakse rahaliste muudatuste auditilogi pidamist; ka seal on registreerimine ja jälgitavus tähtsam kui kiirus. Kliendispetsiifiliste kokkulepetega töökorralduste puhul mängib lisaks rolli ka kliendisuhtlus; erisoovidega püsikliendi tellimus vajab veidi rohkem tähelepanu kui standardne laotellimus.
Tulemus on see, et AI, RPA kujul, saab täna toetada töökorralduste loomist ja edastamist, kuid ei saa seda iseseisvalt üle võtta. Süsteem võib teha tõlke planeerimisandmetest töökorralduse mallile; hinnang selle kohta, kas see tellimus on praegusel hetkel, selle operaatoriga ja neis tingimustes mõistlik, jääb inimtööks koos järelevalvega, mis kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega. See on teistsugune jaotus kui näiteks dokumentide allkirjastamisprotsessi haldamise ülevõtmine, kus on vaja vähem tegevuskonteksti.
See hinnang kehtib tootmiskeskkonna kohta, kus sortiment on mõõdukalt standarditud ja MES-ühendus ei ole veel täielikult korras. Ettevõttes, kus tootevalik on väga piiratud ja täielikult standarditud ning ERP ja MES vaheline ühendus on range ja reaalajas, võib automaatselt kulgeda suurem osa: vähem erandeid, vähem otsustusruumi vaja. Vastupidi, tellimuspõhises tootmises, kus on palju tellimustevahelist varieeruvust, kaldub tasakaal just rohkem inimtöö suunas. See varieerub ka väljaspool tööstust: mida saab üle võtta äriteenuste sektoris või jaekaubanduses erineb samal põhjusel, nimelt standardiseerituse taseme ja korduvate ülesannete mahu tõttu. Just seepärast ütleb ettevõtte- ja ülesandepõhine skaneering rohkem kui üldine väide terve sektori või ametikoha kohta.
Kui tegemist on personaliotsustega selle tulemuse põhjal, kehtivad nende jaoks omaette seadusest tulenevad nõuded, mille kohta see lehekülg seisukohta ei võta.
Kas soovite teada, kuidas see teie enda planeerimis- ja tootmisprotsessi puhul välja tuleks? ftetoai tasuta kiirtest koosneb kahteteistkümnest küsimusest, töötab ilma kontota ning annab hinnangu, kui suure osa teie profiili tundidest saab AI täna üle võtta. Täielik töö-skaneering, mis käsitleb sügavamalt selliseid üksikülesandeid, on alles valmimisel.
Vraag maar. Ik ken de kennisbank van deze site; wat ik niet weet, zeg ik erbij.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.