Süsteemide jälgimine kättesaadavuse ja kiiruse osas, ning kõrvalekaldest märku andmine enne, kui kasutajad seda tunnevad, on ülesanne, mis on suures osas üle võetav. Mitte sellepärast, et AI ühel hetkel infrastruktuurist aru saab, vaid sellepärast, et see ülesanne on juba aastaid ehitatud üles mõõdikute, lävendite ja kordumise peale. See on teistsugune järeldus kui ülesannete puhul, kus tuumaks on hinnang või läbirääkimine.
Siin on määravad kolm telge: maht, struktureeritus ja vigade maksumus.
Maht on suur. Jälgimine toimub pidevalt, päeval ja öösel, sadade või tuhandete mõõtepunktide ulatuses. Inimene, kes seda käsitsi jälgiks, vaatab vahepeal töölaudu ja jätab kahevahepealse aja jooksul toimuva märkamata. Süsteem, mis mõõdab igal sekundil ja võrdleb tulemust lävendiga, seda ei jäta märkamata.
Struktureeritus on kõrge. Ülesanne koosneb: mõõtmisest, normiga võrdlemisest ning kõrvalekalde puhul signaali andmisest. See on kindel protseduur, mitte avatud küsimus. Võrrelge seda kasutajaküsimusele tarkvara kohta vastamisega, kus küsimus on iga kord teisiti sõnastatud ja vajab konteksti.
Vigade maksumus on madal kuni keskmine. Vahele jäänud või hilinenud teavitus on tüütu, kuid enamasti korvatav: süsteem saadab uue hoiatuse, kui kõrvalekalle jätkub, ja enamik lävendeid on seatud varuga. See on teisiti kui ülesande puhul, kus üks vahele jäänud sammu tulemuseks on otseselt kasutaja, kellel puudub töötav rakendus, näiteks esmatasandi IT-intsidendi lahendamisel.
Kaks telge pidurdavad pilti: hinnanguruum ja loovus on vastavalt tasemel 2 ja 1.
Kõrvalekaldest märku andmine on midagi muud kui mõistmine, mida see kõrvalekalle organisatsiooni jaoks tähendab. Mälukasutuse tipp võib olla süütu, või alguses probleemile, mis kahe tunni pärast paneb veepoe seisma. See tähenduse määramine ja otsus, kas eskaleerida insenerile, kes sekkub, jääb inimese tööks. AI annab kõrvalekaldest märku; inimene, kes tunneb keskkonda, hindab, mida see kõrvalekalle väärt on.
Just seetõttu ei seisa see ülesanne omaette. Signaal, mille jälgimisvahend annab, peab kuhugi jõudma: registreeritud intsidendina õige kiireloomulisusega. Kuidas see edasi läheb, on kirjeldatud lehel IT-intsidentide registreerimine ja tähtsuse järjekorda seadmine, mis on ülesanne, mis on natukene vähem lukku pandud kui jälgimine iseenesest.
Hinnang on: agent. Mitte eraldiseisev skript, mis kontrollib üht lävendit, vaid süsteem, mis pidevalt mõõdab, kombineerib mitu signaali ja otsustab ise, kas mustri põhjal on põhjust teavitada, enne kui inimene selle näeb. See on samm kaugemale ainult hoiatustest ning samm tagasi täielikust autonoomiast: agent annab märku ja liigitab, haldur otsustab, mis signaaliga edasi tehakse.
Selle toimimist määravad kaks raamtingimust. Peavad olema seadistatud lävendid, mis vastavad sellele, mis on nende konkreetsete süsteemide jaoks normaalne: lävend, mis on ühe rakenduse jaoks piisavalt range, võib teise puhul pidevalt valehäireid tekitada. Ja peab olema automatiseeritud hoiatussüsteem, mis tegelikult signaali kellelegi kohale toimetab. Ilma nende kahe raamtingimuseta ei ole midagi üle võtta: puudub norm, mille vastu kontrollida, puudub kanal, mille kaudu edastada.
Ettevõttes, kus on paar serverit ja kindel kontoritöö aeg, on jälgimine tihti veel aeg-ajalt vaatamise küsimus. Automatiseerimise mahuvõit on siis piiratud, lihtsalt seetõttu, et maht on madal. Ettevõttes, kus on palju süsteeme, kliente, kes ootavad juurdepääsu igal kellaajal, ja ajalugu intsidentidest, mis on tekkinud öösel, on olukord teine: seal kasvab pideva automatiseeritud jälgimisega vabanev fte-mahtuvus kiiresti, kuna alternatiivina peaks inimene olema pidevalt valveseisus.
Muutub ka vigade maksumuse telg ettevõtte kaupa. Sisemises testkeskkonnas on vahele jäänud teavitus tagajärjeteta. Süsteemis, mis puudutab otseselt makseliiklust või meditsiinilisi andmeid, on vastavusnõuded kõrgemad, ja see nihutab vastavuse telge, mis siin on juba tasemel 4, veelgi kohustusliku dokumenteerimise ja tõendatava järelmeetme suunas.
See ei ole väide personali kohta. Kas ja kuidas organisatsioon vabanenud süsteemihalduri võimekust muul viisil rakendab, on tööandja otsus, koos oma seaduslike nõuetega seal, kus see puudutab otsuseid ametikohtade üle. Käesolev leht kirjeldab ainult tööd, mitte inimesi, kes seda praegu teevad.
Jälgimine on harva eraldiseisev ülesanne. See on seotud varundamise tegemise ja kontrollimisega, intsidentide käsitlemisega ning planeerimisega, kes ja millal peab olema kättesaadav järeltegevuseks. Kes soovib laiemat pilti sellest, mida AI IT-funktsioonis tervikuna üle võtta suudab, leiab lähtepunkti lehelt töö ja planeerimise kohta.
See leht annab hinnangu ülesande üldise kuju põhjal. Kui palju see konkreetses ettevõttes tähendab, sõltub süsteemide arvust, seadistatud lävenditest ja vahele jäänud teavituse tagajärgedest. Näidise saamine oma olukorra kohta on võimalik tasuta kiirtestiga: kaksteist küsimust, kontot vajamata, koos näitajaga, kui suure osa selle profiili tundidest saab AI täna üle võtta. Täielik töö-skaneering, mis jaotab kogu ettevõtte töö ülesanneteks, on veel ehitusjärgus.
Vraag maar. Ik ken de kennisbank van deze site; wat ik niet weet, zeg ik erbij.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.